Tsemendivabrik

Tsemendivabrikus kirjeldab autor oma lapsep?lve kodupaika – 20 sajandi alguse moonak?la vabriku k?lje all l?bi minategelase ja oma venna Joosepi. Ikka ja j?lle kirjutab Parij?gi lihtsalt ning arusaadavalt selgetest v??rtustest nagu ausus ja ?iglus.Sisaldab jutte: Katkine kruus, Vargus, Meie k?la, T??l, Tsemendivabrik, Poissmeeste kasarm, Vabrikutont, Streik, Viimnep?ev, Sadamas.[…]Ka Joosep tuli vaatama, kuidas mina t??lt tulen, ja k?sis: „Kas oled ka v?sinud?” Mina ?tlesin, et: „Olen k?ll!”, n?itasin temale oma n?gu ja ?tlesin: „Vaata, kui must larhv!” Aga Joosep oli nii rumal, et ei teadnud, mis see larhv on. Siis kutsus ema mind s??ma, aga mina ?tlesin: „V?i ma saan kohe tulla! Tarvis enne n?gu ja kaela pesta; meil on kolemust t??.” Ma siis n?itasin emale, kui mustad on mu k?ed ja k?rvad ja kael. Ema ?tles, et: „Oi!” T?i seepi ja pesuvanniga vett ?ue, ikka just kui isalegi. Mina k??risin s?rgivarrukad k?rgele ?les, pesin ja solistasin kaua aega ja r??kisin Joosepile, et leidsime metsast ussi, ja uss n?itas jalgu. Joosep ikka vaatas vahel minu k?rvu ja kaela, et kas on juba puhtad. Kui tema ?tles, et: „N??d on puhas,” siis puristasin ja j?tsin j?rele.[…]