Юри Парийыги — последние издания книг

Jaan jääb kaheteistaastaselt orvuks ning satub heade naabrite toetusest ja omaenese parimatest kavatsustest hoolimata laste varjupaika, seejärel aga ulakate poiste kooli. Kõigi oma kõhkluste ja hirmude kiuste on Jaan otsustanud iga hinna eest ise hakkama saada ning alati tubli, õiglane ja kartmatu olla. Aga kas sellest on küllalt, et kõigist ohtlikest seiklustest ja katsumustest võitjana välja tulla?
Meie tuntud laste- ja noorsookirjaniku Jüri Parijõe „Teraspoiss“ ilmus esimest korda 1937. aastal kirjastuse Loodus sarjas „Looduse kuldraamat“ ja pärjati 1938. aastal Vabariigi Presidendi auhinnaga. Loeb Toomas Lunge.

Антология. Эстонские сказки про чертей, леших, домовых.
Все верования нашего народа свидетельствуют о его поэтическом складе. Мировоззрение народа свидетельствует о высоком полете фантазии. Под влиянием поэзии разум, неотделимый от мира фантазии, считает все поэтические образы продуктом реального мира и живет в соответствии с этим представлением. ...Наши предки пытались найти объяснение разным явлениям, отправлялись на поиски истины, порой находили крупицы ее, однако часто смешивали истину с вымыслом.
Данный сборник эстонских народных сказок является своеобразной попыткой прикоснуться к народной мудрости.

Антология.
Cказки эстонских писателей.
Составитель Андрес Яаксоо.
Эпиграф
"Чудесные то были вечера, когда отец рассказывал нам старинные сказки, брал нас на руки, сажал на колени, играл нам на рожке, подбрасывал в воздух, возился с нами — чудесные!
Всякие истории рассказывал нам отец — и о чудесах, и о случаях из жизни, о волках и медведях, о лисах и мудрых птицах, о добром и злом брате, о пилах, которые сами пилят, и о топорах, которые сами рубят, о ветрах и бурях и о многом-многом другом.
Затаив дыхание, слушали мы с братом эти чудесные истории, удивлялись мудрости людей и зверей и спрашивали отца:
— А как же разговаривали звери, ведь они не умеют говорить?
Отец шутливо отвечал:
— В старину все было иначе. В старину и камни были мягкими, и птицы умели разговаривать, и вода горела…
И тут начинались истории!"
Эрнст Петерсон Сяргава

За иллюстрации к этой книге Виве Толли была удостоена "Золотого яблока" Братиславской биеннале 1977 года.

25 сказок для детей младшего школьного возраста.

Сказки, собранные и пересказанные Ю. Парийыги, отражают богатство и многогранность эстонской сказочной традиции. Многочисленные трехцветные иллюстрации в лист создают живые образы сказочных персонажей.

Авторский сборник.
Сборник рассказов и автобиографическая повесть.
Герой повести "Из жизни юнги" - юнга, который после смерти отца навсегда связывает свою жизнь с морем.
Рассказы рисуют жизнь детей-батраков в буржуазной Эстонии, их ранний тяжелый труд.

Авторский сборник.
Добрые и умные рассказы о деревенских детях, их заботах и радостях.
[Для мл. школьного возраста]

Авторский сборник.
Известный эстонский писатель Юри Парийыги (1892–1941) посвятил свой талант детям. Он родился в семье портового рабочего и своими глазами видел, как живут и работают простые труженики - батраки, мастеровые, крестьяне; с их детьми он дружил и учился в волостной школе. Восемнадцати лет он сам стал учителем и до конца своей жизни оставался верен этой профессии, которая помогала ему, писателю, заглядывать в душу своих маленьких героев, изучать их характеры и интересы.

[Для сред. школьного возраста]

Jaan j??b kaheteistaastaselt orvuks ning satub heade naabrite toetusest ja omaenese parimatest kavatsustest hoolimata laste varjupaika, seej?rel aga ulakate poiste kooli. K?igi oma k?hkluste ja hirmude kiuste on Jaan otsustanud iga hinna eest ise hakkama saada ning alati tubli, ?iglane ja kartmatu olla. Aga kas sellest on k?llalt, et k?igist ohtlikest seiklustest ja katsumustest v?itjana v?lja tulla? &t;br/&t; Meie tuntud laste- ja noorsookirjaniku J?ri Parij?e „Teraspoiss“ ilmus esimest korda 1937. aastal kirjastuse Loodus sarjas „Looduse kuldraamat“ ja p?rjati 1938. aastal Vabariigi Presidendi auhinnaga. Loeb Toomas Lunge.

Parij?e on koostatud muinasuttude kogu on kokku pandud Eesti Rahvaluule Arhiivis olevate originaalide j?rgi. Muinasjuttude sisu ja s?ndmustik on edasi antud enam-v?hem t?pselt originaalide j?rgi, m?nel juhul on mitu teisendit sulatatud kokku ?heks jutuks. Vormi ja s?nastuse on autor andnud vabalt, umbes nii, nagu tema arvates vanad jutustajad v?isid jutustada. Kogumikus on 41 juttu.

Reisikirjad:Veoautol l?bi L?una-Eesti, P?haj?rvele, Kaluritega Uhtju saarele, Kundast Suursaarele.[…]M?ned reisijad p??avad kaardi j?rgi j?lgida l?bis?idetud teed, kaotavad aga sageli orienteerumis­esemed, j?uavad meie s?idust ette v?i j??vad maha. Teised kirjutavad m?rkmikesse l?bis?idetud k?lade ja kohtade nimesid v?i teevad muid m?rkusi. Minu naaber asetab suure blokknoodi p?lvedele ja kirjutab sinna p?ruval autol suure vaevaga t?hti vedades: „Kauksi kohal jooksis koer autoga v?idu ja ?ks vasikas tee ??res koplis laskis sellist tirelit, et…”[…]

Autori matkam?lestused Virumaale 1935 aastast.[…]„Olen ikka asja peal v?ljas ja s?idan ka huvi p?rast. Tahan tundma ?ppida, kuidas elatakse mitmes paigas meie kodumaal, ja sellest p?rast noortele, kes alles v?he k?inud ja n?inud, jutustada.” Vanamees ei vasta alul midagi, kobab m??da taskuid, v??nab tugeva plotski, siis ?tleb juba palju s?bralikumalt: „Ah selle peal siis oled v?ljas. Aga kevadel k?isid siin laiade p?kstega noormehed, ?tlesid ajalehe juurest olevat, kl?psutasid ?lesv?tteid teha ja k?sisid veidraid k?simusi. Et laulaksime neile ette m?ne parvemeeste laulu. Kas laule maailmas v?he – otsigu raamatuist v?i laulikuist. Parvetamist?? ei ole laulupidu ega pulmap?ev, et siin eri laulud peavad olema. Leivateenistus nagu iga teine t??. Seda tehakse leiva p?rast, mitte l?bu p?rast. K?lat?drukud k??ritavad heinamaal loogu v?ttes ka laulu, noor inimene laulab igal pool, ega ta siis t??d laulu p?rast tee. Elu n?uab, k?ht n?uab, riiet tahad saada, peavari olgu sul pea kohal. Peab vist julge ja osav olema, k?siti. Muidugi pead tundma oma t??d, m?istmata ei saa midagi teha ei parvetamisel ega mujal. Kas m?nikord ka vette kukutakse? Lapsed on need linnainimesed ja ajalehemehed. Muidugi tuleb ka seda ette. Teedki k?ies kukub inimene, miks siis mitte parvel. Ime, et ta veel seda ei k?sinud, kas parvemehed vette kukkudes ka m?rjaks saavad. He-he…”[…]

Jutustus raudse iseloomuga poisist kes elu keerdk?ikudes ja sekeldustes – mida poiste elus ju ikka ette tuleb – alati inimeseks j??b ja selja sirge hoiab.[…]„Ma polegi enam laps, vaid suur poiss.” „Seda n??d k?ll, aga meile, vanadele, oled ikkagi laps.” Nii siis j?igi. Jaan talitas n??d veel hoolsamini hoovis ja puukuuris, p?hkis t?navat ja k?is pesu viimas. Aga ?htuti v?ttis t?navanurgalt putkamehelt lehti, lippas m??da t?navaid ja t?i ?htuks paark?mmend senti koju. Tuleva kuu algusest otsustas p?ris lehepoisiks hakata ja kontorist lehed v?tta. „Ega aita midagi,” kinnitas ta endale sageli, „tuleb endal hakata seda elu korraldama ja seadma.”[…]

Jutustus lihtsa sadamapoisi unistuse – saada meremeheks – t?itumise esimestest laevapoisi aastatest. Seiklustest ja hallist argip?evast mis viivad nimitegelase kaugetele ookeanitele ning mis alati ei olegi nii romantilised vaid vahel suisa karmid v?i kurvad.J?rg raamatule «Kulbu sadamas».

Jutud: Hingi p??stmas, J?ulud Kulbul, ?nnetu reede, Vana Marksoni esimesed seiklused Atlandil[…]„Mis see siis t?hendab?” h??dsin kurjustades ja asusin madruste juurde. „Laske veidi j?rele ja hiivake uuesti, on j??nud ehk m?ne kivi taha.”„H?rra kapten,” s?nas siis vana pootsman, „?rge s?itke t?na v?lja. See on saatuse hoiatus – Jumala s?rm, ankur ei taha meid minna lasta… s?idust ei tule head.”Mina aga pidasin kinni sellest, mis ?tlesin. Mehed lasksid j?rele ja katsusid uuesti, kuid miski ei aidanud.„Mis sa ajad saatusega jonni!” h??dis vana Jokela, kelle laev seisis m?nik?mmend s?lda meist eemal reidil ja oli samuti s?iduvalmis. „?tlen sulle veel kord: ?ra alusta reisu reedel!”[…]

Teotahtelist poiste jutukogu mis koosneb Parij?e varasematest lastejuttudest koostas autor 1941 aastal, raamat aga ilmus esmakordselt 1942 aastal juba peale tema hukkamist.Sisaldab jutte: Andu raadio, Tuleohus, Uppumisohus, Meie Eku, Suuskadel Vallastesse, Vasikat ?petamas, Aino ja Leeni kodus, Koduseid talitusi tegemas, Kevadine suurvesi, Lehe-Sassi omad uisud, Kui meie hakkasime pillimeesteks, Rein ja anna m?ngivad poodi, Kuidas Enn ja Jaan olid mesinikud, Aino kootud kindad, Vastlap?ev, Kui isa kinkis raamatuid.[…]Rae Jaani vilega oli j?lle h?da. Meie koorijuht t?mbas lauba kipra, kuulatas ?ige teraselt, laskis mitu korda m?ngida ja kuulatas j?lle.„Tseetuur… tseetuur pole ?ige!”J?lle olime k?ik jahmunud. Juks tegi aga asja kohe selgeks:„Tseetuur on sama, mis peemollgi, seda on raske m?ngida. Meil isa j?ndas meestega mitu ?htut, enne kui said selgeks. Lase veel kord!”Jaan pingutas n??d oma tseetuuri nii, et silmad tahtsid pealuust v?lja tungida.K?ige viimaks prooviti minu viiulit. See oli k?ll k?ige haledam m?nguriist. Hobusesaba-j?hvist keeled katkesid sageli, kui neid veidi timmisid, kuna h??l oli ?ige haledalt kiunuv.Juks katsus viiulit siit ja sealt; leidis, et pole veel p?ris h?sti sisse m?ngitud.„Kaks neljandikku takti v?ib siiski kaasa m?ngida,” oli tema l?plik otsus.[…]

Parij?e jutukogumik hallist k?laelust lapse silmade l?bi koos v?ikese inimese r??mude ja muredega, omamoodi maailmaavastamiste, ?nnestumiste ja ka esimeste pettumuste lood kui sirgutakse ja kasvatakse tehes harjutusi iseseivaks eluks.Kogu sisaldab jutte: Jaksu moonak?la, Vanaviisi-jutud, J?rip?ev, Kalle Kusti, Vilu Jaan ja Kure Kaarel karjas, Esimesed napsid, K?ttemaks, Siberisse, M?tliku Joosep.[…]Viimati kohmas M?tliku Joosep k?sida, poolh?benedes ja kartlikult: „Kas seal Siberis ka vareseid on ja varblasi…? Seda tahtsin k?sida.” Kalle Kusti t?iendas k?simust omalt poolt: „Ja kas puud on samasugused nagu siingi, v?i on kuidagi teistmoodi… v??ramaa puud, nagu kasvuhoones?” „Ha,” naeris Peeter. „Vaata, mis nemad ei taha. Aga t?epoolest ei m?leta, kas n?gin seal varest ja varblast… mitte ei tule meelde. Naljakas, kuidas ma seda ei pannud t?hele. Aga puid on samasuguseid kui meilgi, on ka teistsuguseid, kuid puu ikka puu.”[…]

Tsemendivabrikus kirjeldab autor oma lapsep?lve kodupaika – 20 sajandi alguse moonak?la vabriku k?lje all l?bi minategelase ja oma venna Joosepi. Ikka ja j?lle kirjutab Parij?gi lihtsalt ning arusaadavalt selgetest v??rtustest nagu ausus ja ?iglus.Sisaldab jutte: Katkine kruus, Vargus, Meie k?la, T??l, Tsemendivabrik, Poissmeeste kasarm, Vabrikutont, Streik, Viimnep?ev, Sadamas.[…]Ka Joosep tuli vaatama, kuidas mina t??lt tulen, ja k?sis: „Kas oled ka v?sinud?” Mina ?tlesin, et: „Olen k?ll!”, n?itasin temale oma n?gu ja ?tlesin: „Vaata, kui must larhv!” Aga Joosep oli nii rumal, et ei teadnud, mis see larhv on. Siis kutsus ema mind s??ma, aga mina ?tlesin: „V?i ma saan kohe tulla! Tarvis enne n?gu ja kaela pesta; meil on kolemust t??.” Ma siis n?itasin emale, kui mustad on mu k?ed ja k?rvad ja kael. Ema ?tles, et: „Oi!” T?i seepi ja pesuvanniga vett ?ue, ikka just kui isalegi. Mina k??risin s?rgivarrukad k?rgele ?les, pesin ja solistasin kaua aega ja r??kisin Joosepile, et leidsime metsast ussi, ja uss n?itas jalgu. Joosep ikka vaatas vahel minu k?rvu ja kaela, et kas on juba puhtad. Kui tema ?tles, et: „N??d on puhas,” siis puristasin ja j?tsin j?rele.[…]